1918

Asutati ratsarügement

Ratsarügement oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20. novembril 1918. Ratsarügemendi eestvedamisel toimusid esimesed ratsavõistlused ja see andis hiljem tõuke Hobuseasjanduse ja Armastajate Ühingu loomisele.

1919

Esimene ratsavõistlus

Esimene ratsavõistlus toimus 2.oktoobril 1921. aastal Tartu lennuplatsil. Ratsavõistlustest võttis osa umbes 30 ratsanikku, kes võtsid mõõtu vahetus- ja takistussõidus ning näitasid üles osavust raiumises, piikide käsitlemises ja džigiteerimises. Lisaks toimusid ratsamängud, võidusõit ja joondumine. Hoolimata halvast ilmast saatis võistlusi publikumenu.

1922

Asutatakse Hobuasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing (HAAÜ)

Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing asutati 12.aprillil 1922. aastal. Ühingu eesmärgiks ja ülesandeks sai hobuspordi edendamine Eestis. Hobuseasjanduse ja Armastajate Ühing oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäijaks.

1923

25. novembril avatakse Tallinna Hipodroom

Pikalt otsiti hipodroomile sobilikku kohta, arutlusel oli hipodroomi rajamine Kadriorgu, kuid lõpuks rajati hipodroom Paldiski maanteele, Seewaldi haigemaja ja Baltika telliskivi vabriku vahelisele maaalale. Hipodroomi ehitus läks maksma 25 miljonit marka.

1924

Antakse välja ratsahobuse ratsastamise eeskiri

1924. aastal andis kindralstaap välja käsiraamatu, milles jagatakse juhiseid hobuse koolitamiseks.

1925

Esimesed üleriiklikud ratsavõistlused

1925. aasta oktoobris peeti Tallinnas esimesed üleriiklikud ratsavõistlused. Võistluste korraldajaks oli ratsavägi.

1926

Eesti ratsaväelased võistlevad Riias

30- 31.oktoobril võistlesid Eesti ratsaväelased Riias, võistlustel osalesid vaid Läti ja Eesti sõdurid. Võistluste eesmärgiks oli ratsaspordi populariseerimine ja erinevate hobuste demonstreerimine. Teadaolevalt oli see esimene välivõistlus, millel eestlased osalesid.

1927

Eesti ratsaväelased võistlevad esmakordselt Soomes

Eesti ratsutajad osalevad esmakordselt Soomes. Saavutati kohad 1-3 ja 5.koht. Eestist osales 2 ratsutajat.

1929

Eestis toimuvad esimesed rahvusvahelised ratsavõistlused

27-29.septembril toimusid Tallinnas esimesed suuremad üleriiklikud ja rahvusvahelised ratsavõistlused. Osa võtsid Poola, Soome ja Läti ratsaväelased. Eesti ei olnud sel ajal rahvusvahelise ratsaspordi föderatsiooni liikmeks, mistõttu olid reeglid välisvõistlejate jaoks võõrad ja põhjustasid pahameelt.

1930

Püstitatakse Baltikumi kõrgushüppe rekord - 175cm

Pärnus võistluste raames toimusid kõrgushüpped, uue Baltimaade rekordi sooritas veltveebel Peetow (Peetov?) hobusel Jabur ületades kõrguse 175 cm.

1931

Riias toimunud Rahvuste Karikalt võideti 2. koht

Riias toimunud “Rahvuste Karika” võistlustelt võideti 2.koht. Võitis Poola.

1931

Ratsavõistlustele lubatakse tsiviilisikud

25-27. septembrini peeti Tallinnas suuremad rahvusvahelised võistlused. Esmakordselt võisid ratsavõistlustel osaleda era-/tsiviilisikud.

1936

Tartus avati ratsarügemendi maneež

Maneeži suuruseks oli 75 x 25 m ning lisaks oli maneežil ka rõdu 200 pealtvaataja jaoks. Elektrivalgusega ja elektriga köetud maneeži põrand oli kaetud saepurukihiga. Maneež võimaldas teha trenni ja pidada võistlusi igasuguse ilmaga. Maneež on tänaseks hävinenud.

1939

Avatakse Tondi maneež

29.septembril 1939. aastal avatakse Tondi maneež. Valminud maneež oli moodsaim pealinnas ning oli varustatud pealtvaatajate tribüüni, riietusruumi ja muu vajalikuga. ENNE Tondile maneeži ehitamist ratsutati Tallinnas Gonsiori tänava 20x30 m maneežis, mis jäi ratsaspordi arenedes väikseks.

1940

Antakse välja kaitseväele mõeldud “Ratsasõidu ja ratsastamise õpetus”

Antakse välja kaitseväele mõeldud “Ratsasõidu ja ratsastamise õpetus”. Raamatu peamiseks allikaks oli Saksa ratsutamise eeskiri “Reitvorschrift 1937”.

1940

Ratsarügement lõpetab tegevuse

10.septembril lõpetab ratsarügement tegevuse.

1947

ENSV meistrivõistlused ratsutamises

Toimusid esimesed meistrivõistlused Eesti pinnal. Tallinna hipodroomil toimunud võistluste kavas oli kõrgema ja keskmise klassi takistussõit, herdelvõidusõit 2000m ja 3000m distantsil, terarelva käsitlemine ja voltižeerimises, lisaks toimus koolisõidu demonstratsioonesinemine ja erinevad naljanumbrid.

1947

Eesti NSV meeskond üleliidulistel meistrivõistlustel kolmas

5.-14.septembril toimuvad Moskvas üleliidulised meistrivõistlused liiduvabariikide vahel. Võistkondadest oli esimene Moskva (4907 punkti), järgnesid Vene NFSV (4729) ja Eesti NSV 4468. Eesti meeskonnast võitis individuaalselt meeste raskema klassi takistussõidu Lembit Tamm Orlikul, naiste raskema klassi takistussõidu võitis Aino Lukas hobusel Tahhiita. Jahivõidusõidus 3000m distantsil saavutas 2.koha Viktor Visnapuu. Terarelva käsitlemise võitis Heina Rooba. Pildil meeskonda kuulunud R.Hanneste.

1948

Tartu Riikliku Ülikooli juurde luuakse ratsabaas

Tartu üliikooli juurde loodi ratsabaas, mis teenindas Tartu Riiklikku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse akadeemiat, Tartu noorte spordikooli ja moodsat viievõistlust.

1952

Toimuvad esimesed meistrivõistlused koolisõidus

Tallinnas toimunud meistrivõistlustel oli esmakordselt võistlusklassina koolisõit. Seni oli koolisõitu näidatud demonstratsioonesinemistel. Võitis Mihhail Fadejev hobusega Kreedit. Järgnevatel aastatel krooniti Mihhail Fadejev koolisõidus Eesti meistriks 22 korral.

1956

Esimene NSVLi spartakiaad

1956. aastal 5.-16. Augustil toimus esimene spartakiaad, nö raudse eesriide “olümpiamängud”. Eestlased saavutasid üldkokkuvõttes kõrge 3.koha.

1963

Jüri Villemson ja Poolus osalevad NSVLi meeskonnas EMil

Esimese eestlasena osales Jüri Villemson hobusel Poolus Itaalias toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Jüri Villemson ja Poolus kuulusid NSVL-i meeskonda.

1965

Üleliidulised võistlused Alma-Atas

Eestlased osalesid üleliidulistel sovhooside, kolhooside ja hobusekasvanduste võistlustel Alma-Atas. Eesti võistkond tuli esikohale, mis võimaldas Harald Männikul, tollasel põllumajandusministril, osta Eestisse paremaid hobuseid.

1969

Ülo Kepp osaleb EM-il kolmevõistluses

Ülo Kepp osales Prantsusmaal, Haras du Pin’is toimunud EM-l NSVLi meeskonnas. NSVL tuli hõbemedalile, kuid Ülo Kepp katkestas võistluse pärast krossi osa.

1973

Müseleri raamat “Ratsasport” tõlgitakse eesti keelde

1973. aastal ilmus esmakordselt eesti keeles 1933. aastal välja antud Wilhelm Müseleri raamat “Ratsasport”. Raamatu tõlkis eesti keelde Raigo Kollom ning raamatust anti välja kordustrükk 2006. aastal (“Ratsutamisõpetus”). Müseleri raamatu tähtsust Eesti ratsutamisõppele on raske alahinnata.

1976

Avatakse Niitvälja maneež

Spordiühing “Jõud” sihikindla töö tulemusena avati 1976. aastal Niitvälja maneež, mis oli esimene sõjajärgselt ehitatud maneež. See andis sportlastele lootust, sest seni olid nad pidanud piirduma väiksevõitu Tondi maneežiga.

1978

Tõnu Rähn arvati NSVL olümpiakoondise kandidaadiks

Tõnu Rähn hobusega Romulus arvati NSVL olümpiakoondise kandidaadiks. Olümpiale Tõnu Rähn kahjuks ei jõudnud.

1979

Asutatakse Ruila tall

Tühjana seisnud talli koliti hobustega 1979. aastal pärast jaanipäeval toimunud võistlusi. Algselt vaid paari boksiga tallist on ajapikku kasvanud Eesti suurim ratsutamis- ja võistluskompleks.

1980

“Jõud” võidab NSVL meistrivõistlusel takistussõidus ja kolmevõistluses pronksmedalid

Spordiühing “Jõud” võidab 1980. aastal Moskvas toimunud meistrivõistlustelt kaks pronksmedalit. Tegu oli viimaste aastakümnete suurima saavutusega. Pildil Tiit Sirel hobusel Analoog.

1980

Toimub esimene Luunja Karikas

Peetakse esimene takistussõiduvõistlus Luunja Karikas. Luunja Karikas on üks pikaajalisemaid võistluseid Eestis, mis toimub tänaseni.

1981

Ilmub raamat “Ratsutamine. Minevikust tänapäeva”

Ilmub raamat “Ratsutamine. Minevikust tänapäevani”, autoriteks Raigo Kollom, Evald Nõmm, Helle Rätsep. Raamatus on põhjalikult käsitletud Eesti ratsaspordi ajalugu kuni 1980. aastani.

1990

Eestis avatakse mitu maneeži

24.aprillil 1990 avatakse Tallinna ratsaspordibaas, Veskimetsa ratsakeskus. Samal aastal avati veel Luunja maneež .

1990

21.detsember taasasutatakse Eesti Ratsaspordi Liit

21. detsembril 1990 taasasutatakse Eesti Ratsaspordi Liit. ERL juhatuse esimeheks valiti Jüri Kulbin ning esimeseks peasekretäriks valiti Andrus Porman.

1992

ERList saab FEI liige

ERList saab esmalt Eesti Olümpiakomitee ning seejärel ka FEI (Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon) liige. Selle sammuga kanti Eesti ratsaspordi maailmakaardile.

1992

Taasasutatakse Eesti Hobusekasvatajate Selts

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal taastati 1920. aastatel asutatud hobusekasvatusseltside õigusjärglasena Eesti Hobusekasvatajate Selts. Seltsi eesmärgiks on Eestis aretatud hobusetõugude- eesti tõugu hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveo tõugu hobuse aretamine ja säilitamine.

1992

Avatakse Ihaste ratsabaas

Tähtveres asunud Tartu ülikooli ratsabaas oli jäänud ratsutajatele väikseks ning tekkinud oli vajadus uue ratsaspordibaasi järele. Tartu ratsabaasi direktor Ülo Kepp leidis seejärel sobiva koha Ihastes ning sinna hakati uut ratsabaasi ehitama, mis valmis 1992. aastal.

1992

Eesti meeskond võidab Rahvuste Karika

Moskvas toimunud Nations Cupi/Rahvuste Karika võitis Eesti. Eesti meeskonda kuulusid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve.

1993

Toimub Volvo MK etapp Ihastes

Toimub esimene maailmakarika etapp takistussõidus. Vastavatud Ihaste ratsabaasis toimub Volvo MK etapp, mille võitis Soome esindaja Karl Fazer. Järgnevatel aastatel toimus võistlus Tallinnas.

1995

Toimub esimene galopivõistlus

Aastatel 1995-2002 toimuvad ülimenukad galopivõistlused. 1995. aastal toimub esimest korda kogupere ratsaspordiüritus Vidrike Galopp. Vidrike galopi kõrval oli populaarne ka Kajamaa galopp, mis toimus aastani 2003. 2003. a. Kajamaa Galopi raames peeti ka ilusaima eesti tõugu hobuse valmised.

1997

Rein Pill jõudis Göteborgi MK-finaali

Rein Pill jõuab esimese eestlasena maailmakarika finaali. Rein Pill osales Göteborgi MK-finaalis hobusega Palladium, kellest sai hiljem Gunnar Klettenbergi võistlushobune.

1998

Esimene ratsasportlane MMil

Kernu Ratsu sportlane Katrin Aia jõudis esimese eestlasena ratsutamise MMile. Katrin Aia esindas Eestit kestvusratsutamises. Dubais toimunult MM-ilt Katrin Aia kahjuks tulemust kirja ei saanud.

1999

Toimuvad esimesed meistrivõistlused kestvusratsutamises

14.08.1999 toimunud esimestel meistrivõistlustel võitis esikoha seenioride klassis Heigo Rohtla hobusel Vino de Marques.

1999

Esimene ratsasportlane Euroopa meistrivõistlustel

Esimese Eesti ratsasportlasena osales Hicksteadis toimunud EMil Rein Pill hobusel Mitjutland. Nende tulemuseks jäi 60. koht.

2000

OMi kohta pakutakse Rein Pillile

2000. aasta Sydney OMi kohta pakuti ka Rein Pillile. Olümpiakoha taganud sportlase hobune sai kolm kuud enne võistlusi vigastada ning vabanenud kohta pakuti Rein Pillile. Paraku jäi ettevalmistusaeg liiga lühikeseks ning Rein Pillil tuli olümpiakohast loobuda.

2000

Loodi Eesti Sporthobuste Kasvajate Selts

Seltsi eesmärk on sporthobuste kasvatamise arendamine Eestis ning sporthobuste kasvatajate ühiste huvide esindamine. Lühikese ajaga on tõuraamatut saatnud särav edu.

2000

Sydney OMil stardib Rythmical

Ritmitšnõi müüdi Soome 50 000 Soome marga ja kasutatud kodumasinate eest. Hiljem jõudis hobune USAsse, kus ta Nona Garsoni käe all jõudis 2000.aasta Olümpia mängudele.

2001

Esmakordselt jõuab Eesti koolisõitja FEI edetabelisse

2001. aastal jõudis Marlen Vassil FEI edetabelis 192.kohale.

2002

Alguse saab võistlussari Palladium Cup

Võistlussari loodi eesmärgiga ratsaspordi laiemale publikule tutvustada ning tuua ratsasport erinevatesse eesti paikadesse. Võistlejate seas ülimenukaks osutunud võistlussari kestis 2010.aastani. Palladium Cup oli nimetatud samanimelise kuulsa takistussõiduhobuse järgi.

2002

Toimub esimene Tallinn International Horse Show (TIHS)

18.-20. oktoobril 2002 toimub esimene Tallinn International Horse Show (TIHS). Tegemist oli Eestis ja Baltimaades esimese rahvusvaheline sisehallis toimuva ratsaspordi suurvõistlusega ja võistlusest võtsid osa 11 riigi sportlased. Esimese GP võitis kodupubliku rõõmuks Rein Pill hobusel Ecuador.

2003

Marlen Vassil täidab OMi normi

Marlen Vassil ja Freestyle täitsid olümpianormi, kuid 50 parima koolisõitja hulka ta ei mahtunud.

2003

Alustab ilmumist ajakiri Oma Hobu

1.septembril 2003 ilmub esimene ajakirja Oma Hobu number. Oma Hobu rõõmustas lugejaid kuni 2015. aastani. Tänaseks on kõik ajakirja numbrid digitaalselt kättesaadavad.

2004

Toimub esimene Nations Cup Eestis

2004. aastal toimub esimene Nations Cup Eestis, Veskimetsa ratsakeskuses. Algselt 2003. aastal toimuma pidanud võistlus lükkus edasi hobuste gripi tõttu.

2006

Klettenberg Kuala Lumpuris, MK finaalis

2006. aastal saavutas Gunnar Klettenberg Novestal Kuala Lumpuris toimunud maailmakarika finaalis kõrge 12. koha. See on seni parim tulemus, mis on MK-finaalis saavutatud.

2007

Eesti meeskond võidab Bratisvalas Nations Cupi

Eesti koondis võitis Bratislavas toimunud Rahvuste Karika etapi. Võidukasse meeskonda kuulusid:
Gunnar Klettenberg – Novesta
Hanno Ellermann – Poncorde
Tiit Kivisild – Lara
Rein Pill – Ritual

2009

Rein Pill jõuab FEI edetabelis 71. kohale

Aprillis 2009 avaldatud FEI edetabelis hoidis takistussõitja Rein Pill maailmas
71. kohta. See on praeguseni kõige kõrgem koht Eesti ratsaspordi ajaloos.

2009

Alustab Hobumaailm.ee

10. juulil avati portaal Hobumaailm, mis vahendab ratsaspordi uudiseid Eestist ja mujalt maailmast. Hobumaailma eelkäijaks võib pidada Rait Küti portaali ratsasport.ee, mis on tänaseks suletud.

2010

TIHSi raames toimub Tallinnas takistussõidu Kesk-Euroopa liiga MK finaal

TIHS oli olnud aastaid maailmakarika etapi toimumise kohaks, kuid 18.-21.märtsil 2010.aastal peetakse Tallinnas esmakordselt Kesk-Euroopa liiga maailmakarika finaal. 2009/2010 hooaeg osutus eestlastele väga edukaks- saavutati kolmikvõit. Esikoha saavutas Tiit Kivisild, kellele järgnesid Gunnar Klettenberg ja Rein Pill.

2010

Peetakse esimene rahvusvaheline kestvusratsutamise võistlus

2010. aastal peeti esmakordselt Haanjamaal rahvusvahelised võistlused kestvusratsutamises. Võistlused peeti CEI2**/CEIY2** (120km) ja CEI1*/CEIY1* (80km) tasemel. CEI2* võitis Virge Laur hobusel Filly Bella. Võistlejaid oli Soomest, Poolast, Rootsist, Norrast ja AÜE-st.

2010

Andrus Kallaste ja Opaal püstitasid uue kõrgushüpperekordi

Luunjas peetud takistussõiduvõistlusel püstitati rekord hobuste kõrgushüppes. Selle saavutasid Andrus Kallaste ja Opaal, ületades takistuse kõrgusega 215 cm. Varasem hobuste kõrgushüppe Eesti rekord oli 209 cm ning selle püstitasid 2005. aastal Konstantin Prohhorov ja Domingo. Hobuste kõrgushüppe maailmarekordiks on 2.47, mille püstitasid Huaso ja Alberto Larraguibel 1949. aastal.

2011

Esimest korda peetakse meistrivõistlused harrastajate klassis ja rakendispordis

Rakendispordis toimusid esimesed meistrivõistlused Pärna talus. Kokku osales võistlustel neli ekipaaži ning võitjana väljusid Kaspar Kald ja Margo Reinhold hobusega Libeeria. Esimest korda selgitati koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses parimad välja ka harrastajate klassis. Koolisõidus ja kolmevõistluses võitis Ervi Kaasiku vastavalt hobustel Flipper ja Cendoria S. Takistussõidus viis tiitli koju Severin Puss Windaril.

2013

Toimuvad esimesed meistrivõistlused lasteklassis

2013. aastal peeti Niitväljal esmakordselt koolisõidu meistrivõistlused lasteklassis. Tiitli võitis Niitvälja ratsaklubi liige Stella-Marii Tamme hobusel Calendula. Juba järgmisel, 2014.aastal, peeti eraldi lasteklassis võistlused ka takistussõidus.

2013

Tööd alustab ratsanet.ee 

Juunis avati Ratsanet.ee. Ratsaneti kaudu saab end registreerida ratsaspordiklubidesse ja RK programmi, taotleda järku või litsentsi, arvele võtta hobuseid jne.

2016

Toimub esimene rahvusvaheline rakendispordivõistlus

Olustveres peeti juuli lõpus esimene rahvusvaheline rakendispordivõistlus. Eesti parim oli 4. koha saavutanud Eve Haggi Vairiga. Ponirakendis saavutas 3. koha Riina Rõa.

2021

Esimene CHI Eestis

2021. aastal toimus Pärnumaal Maria talus esmakordselt kahenädalane rahvusvaheline ratsaspordifestival CHI Pärnu. CHI tähistab sündmust, kus ühes kohas peetakse rahvusvahelised võistlused erinevatel ratsaspordialadel. Maria talus võisteldi takistussõidus, koolisõidus ja rakendispordis.

2021

Esimene Eesti ratsanik olümpial

Koolisõitja Dina Ellermann ja Donna Anna tegid Eesti ratsaspordi ajalugu, osaledes 2021.aasta Tokyo olümpiamängudel. Dina Ellermanni ja Donna Anna tulemuseks oli 49. koht (65.435%).

2023

Kestvusratsutajad MMil neljandad

2023. aasta jääb Eesti kestvusratsutamises meelde mitmel moel, kuid kahtlemata kirjutati just MMi meeskondliku neljanda kohaga uus ja särav peatükk Eesti ratsaspordi ajalukku. Kestvusratsutamise MM toimus 25. veebruaril Araabia Ühendemiraatides Butheebis. Esimest korda oli Eestil MMile välja panna terve tiim. Individuaalselt olid parimad Katriin Kalle ja Mister Tondi, kes saavutasid 26. koha.

2023

Alustab Hobumaailma taskuhääling

Eesti ratsamaailm sai endale päris esimese Eesti hobuinimestele suunatud taskuhäälingu ehk podcast'i. Taskuhääling on mõeldud kõikidele hobusesõpradele, et tuua kuulajateni põnevad lood Eesti hobumaailmast, avada kuulajate silmaringi ja anda kasulikke nõuandeid nii treeninguks kui ka paljuks muuks.Taskuhäälingu eestvedajateks on Eesti Ratsaspordi Liidu turundus- ja kommunikatsioonijuht Marie-Helene Tänna, Hobumaailma peatoimetaja Kersti Kivistik ja Eesti Ratsaspordi Liidu juhatuse liige ja endine peasekretär Siim Nõmmoja.

2023

Kestvusratsutamise noorhobuste MM Padisel

10.-14. augustil toimunud FEI Noorhobuste Kestvusratsutamise MM meelitas Eestisse parimad noorhobused kogu maailmast. Tegemist oli esimest korda Põhja-Euroopas toimuva kestvusratsutamise MMiga, mida võõrustas Padise Ratsakeskus. Korda läinud võistlus tõestas ratsakogukonnale, et Eestis on maailmatasemel tingimused suurvõistluste korraldamiseks.

(+372) 6 031 525
info@ratsaliit.ee

Arhiiv
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.