Voltižeerimine

Voltižeerimise ajalugu ulatub 2 tuhande aasta taha, seda seostatakse ka tsirkusega, kus tsirkuse artistid sooritavad harjutusi hobuse seljas. 1950-ndatel võeti esmakordselt voltižeerimine kasutusele Ameerikas California piirkonnas. 21.sajandil on voltižeerimise tippklass koondunud Euroopa keskele (Saksamaa, Šveits, Prantsusmaa), kus on voltižeerimine väga populaarne ja väga kõrgel tasemel.

Voltižeerimine (ingl.k. equestrian vaulting) on kõige lihtsamalt öeldes võimlemine hobusel. Seda ala lähemalt vaadates on see hobuse ja sportlase vaheline väga harmooniline liikumine, kus muusika saatel sooritab sportlane hobuse seljas erinevaid akrobaatilisi elemente, mis on põimitud lihtsamate koreograafiliste elementidega.

Võistlemine toimub 8-10 m raadiusega (vähemalt 15 m diameetriga) ringil, kus treener kordetab hobust. Algajad sportlased sooritavad oma harjutusi, kui hobune teeb sammu, edasijõudnud aga galopis. Võisteldakse nii individuaalselt (Individual), paarina (Pas-de-Deux) kui ka võistkonnana (Team), kus vahepeal on hobuse seljas korraga lausa kolm sportlast. Hobuse seljas sooritatakse nii painduvuse, tasakaalu, hüppe kui tõste elemente, mida hinnatakse igaühte eraldi vastavalt määrustele.

Individuaalvõistluses ja meeskonnavõistluses võisteldakse kahe kavaga. Esimeseks on kohustuslik kava, kus igal vanusegrupil on kindlad elemendid, mida sooritatakse kindlas järjekorras ja vastavalt määrustele hinnatakse nende sooritamist. Teise kavana sooritatakse vabakava, kus iga sportlane sooritab endale jõukohaseid elemente, mis on põimitud koreograafiliste elementidega, seal tuleb kasuks ka sportlase näitlejameisterlikkus. Sportlastel on seljas vastav kostüüm ja jalas sussid.

Voltižeerimise mänedžeriks on Katre-Liis Treufeldt.