Ratsaliit korraldas takistussõidus Põhjamaade meistrivõistlustele kvalifitseerunutele treeningpäeva

Kolmapäeval toimus Tartus Gramina Stud tallides Eesti Ratsaspordi Liidu korraldatud treeningpäev, kuhu olid oodatud sportlased, kes on kvalifitseerunud 2026. aasta takistussõidu Põhjamaade meistrivõistlustele. Ürituse peamine eesmärk oli saada ülevaade sportlaste vormist vahetult enne rahvusvahelisi tiitlivõistlusi.

Peatreenerite Urmas Raagi ning Hanno Ellermanni nõul pandi kokku ka juunioride koondis.

Urmas tõdeb, et sportlaste seas on märgata üsna kõikuvat tasemevahet. Ta kiidab aga väga üht juuniorit, kelle puhul oli näha, et ta on valmistunud ja head eeltööd teinud. "Ta on suuteline sõitma, hea stabiilse närvisüsteemiga, pidas pingele vastu. Väga tubli!" rõõmustab ta.

Urmas nendib, et selliseid laagreid oleks vaja teha rohkem, et saada sportlaste oskustest ülevaade ja näha, mida oleks veel vaja harjutada. Seda eriti juhul, kui on minek võistlusele, kus esindatakse riiki.

"Kui sa tahad riiki esindada, ratsaliit annab sulle pitseri, et sa oled selleks valmis – selles veendumiseks oli see treeningpäev vajalik. Ja tuli välja, et väga ikkagi ei olda valmis," tõdeb Urmas. "Alati ei tule välja, see on normaalne. Peabki käima suurte võistluste lõhna nuusutamas, aga selleks peab ka valmis olema," meenutab ta.

Seetõttu tuleb Urmase sõnul veel pingutada ja teha ettevalmistusi. "Reegleid tuleks niimoodi muuta, et kui keegi tahab riiki esindada, tuleb täita teatud nõudmised. Nii toimub ka areng. Kodus treeningus läheb hästi kõigil, aga võistlusplatsil tuleb suuta ka tiitel ära vormistada," nendib ta.

Ratsaliidu takistussõidu mänedžer Linda Randpere kinnitab, et Põhjamaade meistrivõistlustel on konkurents tugev, rajad tehnilised ning kõrged. Seetõttu soovitigi antud treeningpäeval hinnata kvalifitseerunute valmisolekut selliseks võistluseks.

"Põhjamaade meistrivõistlused on rahvusvahelised tiitlivõistlused, kus iga sportlane esindab oma riiki. Kuivõrd võistlusele pürgijaid oli sellel aastal erakordselt palju, tekkis vajadus sportlaspaarid täiendavalt üle vaadata ning hinnata ka nende varasemat ettevalmistust ja tulemusi," selgitab ta.

Teistel Põhjamaade meistrivõistlustel osalevatel riikidel – Rootsil, Soomel, Taanil ja Norral – on karmid nõuded riigi esindamiseks ning rahvuskoondisse saamiseks. Linda sõnul soovib ka ERL liikuda suunas, kus iga Eestit esindav sportlaspaar on rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks reaalselt valmis. "Seda täidetud kvalifikatsioon alati adekvaatselt ei kajasta," märgib ta.

"Keeruline on arvestada kõikide sportlaste, treenerite ja lapsevanemate plaanide ning teisalt muude ootamatustega, mis hobuste puhul alati ette võivad tulla. Loodan, et järgnevate aastate jooksul kujuneb välja konkreetne kord, mis rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemist reguleerib, ning millega kõik asjaosalised varakult arvestada saavad!" sõnab Linda.