07.08 2026 Sündmused

Õnnitlused! Raigo Kollom tähistab 90. juubelit

Eesti ratsaspordi ja hobukasvatuse raudvara Raigo Kollom tähistab 8. augustil 90ndat sünnipäeva.

On inimesi, kelle elutöö mahub ametinimetustesse, ja on neid, kelle elutöö on palju suurem kui ükski amet või tiitel. Raigo Kollomi nimi kuulub lahutamatult Eesti ratsaspordi ja hobusekasvatuse ajalukku.

Üheksakümne eluaasta sisse mahub uskumatult palju – aastakümneid sadulas, võistleja ja treenerina, õpetaja ja spordijuhina, ratsaspordibaaside ja -koolide eestvedajana Toris, Tallinnas ja Niitväljal ning hiljem Eesti sporthobuse aretuse ühe olulisema kujundajana. Raigo on olnud inimene, kes pole ainult ise hobuste ja ratsaspordiga tegelenud, vaid on aidanud kujundada seda maailma, milles Eesti ratsutajad ja hobusekasvatajad täna tegutsevad.

Tema panus Eesti ratsaspordi arengusse ei seisne üksnes võidetud võistlustes või ametites. Veelgi olulisem on aastakümnete jooksul edasi antud teadmine. Raigo on õpetanud ratsutajaid ja treenereid, kirjutanud ja tõlkinud hobusteemalist kirjandust ning talletanud Eesti ratsaspordi ajalugu ajal, mil paljud selle lood oleksid muidu lihtsalt koos inimestega kadunud.

Eriti oluline peatükk tema elutöös on Eesti sporthobuse aretus. Raigo oli nende inimeste hulgas, kes uskusid, et ka Eestis on võimalik kasvatada rahvusvahelisel tasemel sporthobuseid. Sellest mõttest sündis aastatepikkune töö Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi ja sporthobuse tõuraamatuga. Tänaseks on Eesti sporthobune jõudnud aretuses ja spordis tasemele, mille poole kunagi alles unistati vaadata. Raigo panus sellesse teekonda on hindamatu.

Aga võib-olla kõige suurem väärtus on hoopis see, et Raigo pole armastanud üksnes ratsasporti, vaid hobust ennast. Tema kirjutatud raamatud – „Ratsanikud“, „Hobused, keda ma mäletan“ ja „Ratsanike viimane sajand“ – on ühtlasi mälestusmärgid inimestele, hobustele ja ajastutele, mida ta ise on näinud ja kogenud. Muidugi ei saa raamatutest rääkides mainimata jätta ka Müseleri "Ratsutamisõpetust", mille Raigo on eesti keelde tõlkinud.

Raigo on olnud sillaks põlvkondade vahel – ajast, mil ratsasport ja hobusekasvatus Eestis toimisid hoopis teistsugustes tingimustes, kuni tänapäevani, mil Eesti ratsutajad ja siinsed hobused konkureerivad rahvusvahelisel areenil.

Hobuste juurde sattus Raigo spordi kaudu. Ta käis Nõmme gümnaasiumis, mis oli Raigo sõnul alati spordis tugev, ka tema klassis olid kõik sportlikud. "Peaaegu kõik poistest läksid korraks ratsutama," rääkis ta ajakirjale Oma Hobu. "Teised kadusid ära, mina jäin."

Kollom vaatleb oma elu, mis hobustega soetud, perioodide kaupa – iga periood on umbes kümme aastat. Esimene periood oli 1953.-1960. aastani, kui ta ratsutas Tallinnas Tondil. "See oli rohkem selline pullitegemine, üliõpilase ajaviide. Selle aja ratsutamine oli aga hea iseloomu kasvatamiseks, sest oli suureks häbiks alustatut mitte lõpetada – kui oled stardist välja läinud, siis pead lõpuni sõitma. Niisugune suhtumine on mõnes mõttes vajalik igas asjas," rääkis ta.

1956. aastal, kui Raigo sõnul ta ei olnud veel ratsutanud kolme aastatki, pandi ta Rahvaste Spartakiaadi kolmevõistluse võistkonda. Võistkond tuli kokkuvõttes teiseks ja Raigo ise viiendaks. "See oli tookord uskumatult kõva koht, eriti, kui ise ratsutada ei osanudki," nentis ta. Raigo sõnul just esimeste heade tulemuste tõttu jäigi ta ratsaspordiga tegelema.

Teine periood oli 1960.-1969. aastani Toris, kus Raigo oli Tori hobusekasvanduses noorhobuste treener, Pärnu rajooni treener, Tori koolis ajaloo ja eesti keele õpetaja. "Olin esimene n-ö pärisratsutajatest, kes maale treeneriks läks."

1963. aastal osales Raigo Eesti koondises Rahvaste spartakiaadil ja sai ka Pärnu rajooni parima sportlase tiitli. 1965. aastal toimus põllumajanusministeeriumide liinis Alma-Atas suur võistlus, kus Raigo võitis kaks takistussõitu. Ta kuulutati Nõukogude liidu parimaks maaratsasportlaseks.

"Minister Harald Männik andis selle võidu järel raha ja käsu osta Eestisse 20 hobust spordi jaoks ja 20 hobusekasvatuse arendamiseks. See tõi kaasa suure pöörde, ratsaspordi olukord maal hakkas järsult paranema. Sellest ajast peale andis põllumajandusministeerium igal aastal raha viie kuni kümne sporthobuse ostmiseks. Objektiivselt võttes ei ole mul ju ühtegi suurt sportlikku saavutust, aga paremad sõidud on sattunud hetkedele, kus nad on olnud millegipärast hirmus tähtsad," nentis Raigo Oma Hobu intervjuus.

Kolmas periood oli Tallinnas spordiühing Jõud kesknõukogus, kus Raigo hakkas korraldama ratsasporti, mis läks esialgu väga hästi, liidus oldi kolmandal kohal.

Neljas periood oli Raigo sõnul Niitväljal, kui ta pandi seda ratsabaasi juhtima, samuti jätkas ta Jõu ratsaspordi juhina. Niitväljale koondus Eesti ratsaspordi paremik.

Viies periood algas 1987. aastal, kui toimus üleliiduline ümberkorraldus – Jõud likvideeriti ja ühendati Kaleviga. Raigo oli spordikooli direktor, mille keskus asus Niitväljal.

Pärast tsentraalse ratsaspordikooli lagunemist Kalevi kesknõukogu finantsprobleemide tõttu hakkas Raigo sõnul kuues periood hobustega – hobusekasvatajana. "Selles oli palju avastamist, uskumatult vähe teati välismaa aretusest. Tuli tahtmine midagi muuta," sõnas ta.

Nii sündis Eestis sporthobuste jaoks eraldi tõuraamat nagu mujal Euroopas. 2000. aastal asutati Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts. 2001. aastal tunnustas põllumajandusministeerium seltsi tõuraamatu pidajana. 2005. aastal sai selts Maailma Sporthobuste Föderatsiooni liikmeks.

90 aastat on pikk eluiga. Aga veel olulisem on see, mida nende aastatega on jõutud endast maha jätta. Raigo Kollomi puhul on seda palju: hobuseid, ratsanikke, õpilasi, raamatuid, võistlusi, aretustööd, teadmisi, mälestusi ja inimesi, kelle elu on tänu temale hobustega tihedamalt seotud.

Suur tänu kõige selle eest, mida oled Eesti ratsaspordi ja hobusekasvatuse heaks teinud – ja ennekõike selle eest, et oled aidanud meil hobuseid paremini mõista.

Palju õnne 90. sünnipäevaks! Soovime sulle head tervist, teravat pilku, uudishimu ja ikka veel neid hetki, mil üks hea hobune paneb südame kiiremini lööma. Pikka iga ja palju ilusaid aastaid veel!

PS! Eesti Ratsaspordi Liit ja Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts korraldavad 8. augustil Ruilas Raigo Kollomi 90. juubeli auks väikese vastuvõtu. Neid, kes soovivad juubilari õnnitleda, oodatakse alates kell 14.00 suupistelauda.

Foto: Külli Tedre