Ratsaliidu president Marti Hääl osales möödunud nädalal peetud EEF korralisel koosolekul ja FEI üldkogul ning jagab muljeid olulisematest teemadest ja aruteludest, mis hakkavad tulevikus mõjutama ka Eesti ratsasporti.
Euroopa Ratsaspordi Liidu koosolekul oli üheks oluliseks arutelupunktiks Euroopa meistrivõistluste korraldajariigi määramisega seotud murekohad. Nimelt on viimastel aastatel olnud vähe riike, kes on olnud valmis korraldamist enda peale võtma. Seda põhjusel, et korraldamisega on seotud suured kulud, mida on võistluse tuludest keeruline ära katta. Koosolekul arutati, kas oleks sellest tulenevalt vajalik võistluse formaati või nõudeid muuta. Ühtegi konkreetset otsust Abu Dhabis sellega seoses ei langetatud, kuid on tõenäoline, et teatavad muudatused lähiajal otsustatakse.
FEI ehk Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu üldkogu peamised aruteluteemad keerlesid aga hobuste heaolu ümber. Räägiti sellest, mida on valdkonna parandamiseks juba tehtud ja mida on plaanis veel arendada. Näiteks tutvustati uut veebikeskkonda FEI Stewards Hub, mis võiks kujuneda korrapidajatele heaks tööriistaks, koondades ühte kohta erinevad reeglid ja regulatsioonid, hariduslikud materjalid, raportid, parimad praktikad, erinevad seotud veebirakendused ja palju muud harivat. Täiendavalt arutati vajadust lülitada hobuse heaolu puudutavad kriteeriumid ratsaspordi soorituse ja tulemuste hindamise süsteemi.
Samuti tutvustati väärkohtlemisega seotud juhtumiga tegelemise selge ja arusaadava protsessi vajalikkust ehk anti kõigile alaliitudele selge suunis töötada välja ja juurutada protsessid, mida saab tööle panna, kui väärkohtlemise juhtum esile kerkib. FEI on valmis alaliitusid sel teemal igakülgselt toetama ja konsulteerima. Lähiajal pannakse alaliitudele kasutamiseks kokku ka ülevaade parimatest praktikatest, mis saab valmis 2025. aasta kevadeks ning mille abil on kõigil võimalik ka enda protsessid välja kujundada.
Lisaks käsitleti üldkogul küsimust rahvuslike ning rahvusvaheliste sanktsioonide ühtlustamise vajadusest ning arutleti võistlustingimuste kujundamise teemadel, peatudes põhjalikumalt sellel, mis toimub soojendusel ning soojenduse-eelsel ajal. Tõdeti, et siin on veel omajagu arenguruumi ning et täpsemaid juhiseid vajavad ka soojendusväljakul toimetavad korrapidajad. Eraldi teemana käsitleti vajadust reguleerida rohkem ratsaspordis kasutatavat varustust, täpsemalt seda, milliste abivahendite kasutamine on keelatud. Seda selleks, et kitsendada määrustikes lubatud abivahendite puhul tõlgendamisruumi ja vähendada vaidlusi.
Ratsaspordi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks tutvustati sarnaselt EEF üldkogule Tallinnas ka FEI üldkogul Abu Dhabis hobuste digipassi arendust, mis hakkab alates 2026. aastast kehtima paralleelselt füüsilise passiga ning koondama kogu infot alates hobuse sünnist tema liikumiste, võistlustel osalemise ja veterinaarsete protseduuride kohta.
Lisaks hobuste heaolule peatuti ka ratsanike heaolu teemal, mille üheks osaks on piisava meditsiiniteenuse olemasolu võistlustel. Selleks on koostanud FEI võistlustel töötava meditsiinitöötajatele ratsaspordispetsiifilise praktilise töödokumendi ehk käsiraamatu mis koondab endas muu hulgas korduma kippuvad küsimused ning praktilised juhised. Samuti koostatakse võistluste korraldajatele üldised meditsiini kättesaadavuse nõuded, mis muutuvad kohustuslikeks kõigile korraldajatele.
Täiendava teemana peatuti hästi käima läinud ürituste sarjal FEI World Eventing Challenge, millest võtab tuleval aastal osa juba 40 riiki. Miks mitte ei võiks üks etapp toimuda ka Eestis? Oleks suurepärane, kui Eesti kolmevõistlejate kogukond sellest ideest kinni haaraks ja ka siin formaati populariseeriks.
Arutelud jätkuvad märtsi lõpus ja aprilli alguses peetaval FEI Spordi Foorumil.
(+372) 6 031 525
info@ratsaliit.ee