Eesti esimestel meistrivõistlustel parakoolisõidus krooniti meistriks Meriliis Õunpuu

Perilas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused parakoolisõidus, kus ajaloolise esimese Eesti meistritiitli võitis Meriliis Õunpuu hobusel Roleksia. Hõbemedali saavutas Kärt Verkmann hobusel Othello.

„Tunne on ebareaalne“

Esimeseks Eesti meistriks kroonitud Meriliis Õunpuu jaoks oli võit eriti emotsionaalne.

„Tunne on ebareaalne. Nädal enne võistlusi ei läinud trennid üldse hästi, aga võistlustel läks päris hästi. Olen Roleksia üle väga uhke,“ ütles värske Eesti meister.

Õunpuud köidab koolisõidu juures eelkõige hobuse ja ratsaniku koostöö ning võimalus näha, kuidas erinevad hobused harjutusi sooritavad. „Mulle meeldib, kui hobune jookseb mõnusalt ratsmes ja näeb hea välja. Huvitav on ka see, kuidas kohtunikud erinevaid sooritusi hindavad ja kuidas hinded kujunevad.“

Eesti tõugu Roleksia puhul hindab Õunpuu kõige enam tema head iseloomu. „Ta on väga hea peaga, hästi lojaalne ja tubli Eesti hobune.“

Kõige olulisemaks peab ta aga Roleksia ausust ja soovi endast alati parim anda. „Ta tahab inimesele meele järgi olla ja annab alati endast parima. Roleksia on väga tore ja aus hobune ning tõesti püüab alati koostööd teha.“

„See on ajalooline moment“

Meriliis Õunpuu treener Dina Ellermann, Eesti esimene koolisõitja ja ratsasportlane olümpiamängudel ning 14-kordne Eesti meister koolisõidus, jäi oma õpilase sooritusega väga rahule.

„Olen Meriliisi üle treenerina väga-väga rahul. Ta on teinud väga head tööd ja on äärmiselt pühendunud sportlane. Suur rõõm on seda näha,“ ütles Ellermann.

Meriliisi tugevustena hindab treener eelkõige tema rahulikkust, töötahet ja kannatlikkust. Omadusi, mis on koolisõidus ja hobusega koostööd tehes väga olulised.

Ellermanni sõnul on Eesti parakoolisõit viimase aasta jooksul teinud suure arenguhüppe.

„See teekond on metsiku kiirusega alanud. Eelmisel aastal astus Eesti Ratsaspordi Liit Eesti Paralümpiakomitee liikmeks, nüüd on toimunud juba kahed sisemeistrivõistlused ja täna olid esimesed Eesti meistrivõistlused. See on ajalooline moment.“

Kuigi Perilas startis seekord vaid osa Eestis klassifitseeritud parakoolisõitjatest, näeb Ellermann ala tulevikku optimistlikult.

„Tähtis on osavõtt. Kõik hakkab kuskilt ja kuskilt peame alustama. Usun, et järgmisel aastal on meil juba oluliselt rohkem sportlasi stardis.“

Parakoolisõiduga alustamiseks ei ole Ellermanni sõnul vaja tingimata spetsiaalse väljaõppega ega tipptasemel koolisõiduhobust. Ka Eesti esimestel meistrivõistlustel näitasid seda võistlustulemused – Eesti meistritiitli võitnud Meriliis Õunpuu võistles Eesti tõugu hobusel ning hõbemedali saavutanud Kärt Verkmann ratsakooli hobusel. Olulisemad on hobuse hea iseloom, rahulik meel, sobivad liikumised ning valmisolek ratsanikuga koostööd teha. "Hobune peab olema rahulik, heade liikumistega ja enesekindel, et nii ratsanik kui hobune saaksid teineteist aidata.“

Ellermanni sõnul olid tänavustel meistrivõistlustel skeemid juba pisut raskemad kui sisemeistrivõistlustel, kuid sportlased said nendega väga hästi hakkama. „Parakoolisõidu tase on tõusuteel," kiidab ta.

Ellermann julgustab parakoolisõidust huvitatud ratsutajaid kindlasti proovima, sest igal pool on võimalik treenida ja ratsutada.

Mis on parakoolisõit?

Parakoolisõit on ainus ratsaspordiala paralümpiamängude kavas. Parakoolisõit kuulub paralümpiamängude programmi alates 1996. aastast, mil see oli esimest korda kavas Atlanta mängudel.

Parakoolisõidus sooritavad ratsanik ja hobune koolisõiduskeemis etteantud harjutusi ning neid hinnatakse ratsastamisoskuse, täpsuse ja hobuse ning ratsaniku koostöö põhjal. Sportlased võistlevad erinevates klassides, et tagada võimalikult võrdsed võistlustingimused.

Eestis on seni toimunud juba kaks parakoolisõidu sisemeistrivõistlust, kuid Perilas toimunud võistlus oli esimene kord, kui välja jagati Eesti meistrivõistluste medalid. Eestis on praegu kaheksa klassifitseeritud parakoolisõitjat.